Eesti Mullateaduse Selts

Auliikmed

  • Prindi
Lisainfo
Avaldatud Kolmapäev, 14 Aprill 2010 14:32

EMTS-i 29.01.2010 toimunud üldkoosoleku otsusega valiti auliikmeteks Igna Rooma ja akadeemik, prof. Loit Reintam (postuumselt).

Igna Rooma † (30.11.1930 - 29.01.2017). 
Lõpetanud 1954. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna. Seejärel asus tööle Põllumajanduse ministeeriumi Maakorralduse Valitsusele alluvas koosseisus ülesandega organiseerida Eesti mullastiku kaardistamisega tegelev üksus, millest 1961. aastal kujunes Eesti Põllumajandusprojekti mullastiku uurimise osakond (juhataja kuni 1964. aastani). 1964-1970. a. töötas EPA mullateaduse ja agrokeemia kateedris vanema teadusliku töötajana. 1970-1990.a. Eesti Põllumajandusprojekti peamullateadlane kuni pensionile minekuni. Põhitööks oli muldade kohta kogunenud andmestiku töötlemine ja kokkuvõtete   tegemine ning eri mõõtkavas (1:200 000, 1:500 000, 1:1 500 000, 1:1 000 000) Eesti mullastiku kaartide koostamise metoodika formuleerimine ja otsene osavõtt sellest tööst. Aastatel 1992...1996 Tartu Ülikoolis teadurina ja 1993-1995 EPMÜs. Õpetas TÜs ja EPMÜs mullateaduse üldkursust ning mullastiku kaardistamise erikursust. On osalenud Eesti muldkatte erinevas mõõtkavas kaartide koostamisel. Arvatavasti Eesti suurima muldade väliuurimise kogemusega mullateadlane. Mullaseire alusepanija Eestis. Olnud Üleliidulise Mullateadlaste Seltsi kesknõukogu liige ja Eesti filiaali aktiivne liige.

 

Loit Reintam †  (12.11.1929 - 17.01.2010).

 
Peale agronoomidiplomi omandamist EPA-s 1954.a. kaitses ta 1960.a. kandidaadikraadi ja doktoritöö valmis 1974.a. Kolm aastat hiljem omistati talle professorikutse ja 1990. aastast oli ta Eesti Teaduste Akedeemia liige. L. Reintam oli karismaatiline isiksus ja tulemuslik nii teaduses, ühiskondlikes ettevõtmistes, arvukates administratiivülesannetes kui ka töös õppejõuna. Alates 1997.a. oli ta Maaülikooli emeriitprofessor. L. Reintami teadustöö oli väga mitmekesine – alustades muldade kaardistamisest, klassifikatsioonist, geneesist, mullarežiimidest, ainete migratsioonist, orgaanilise aine eripäradest, kaevandusalade rekultiveerimisest kuni mullatekke seosteni inimühiskonna arengu ja kultuuriga. Ta esindas biopedoloogilist koolkonda, kus peamiseks uurimissuunaks on taim-muld süsteemide genees ja ökoloogia.
Olles Üleliidulise Mullateadlaste Seltsi tegevliige (alates 1956.a) ja selle Eesti filiaali esimees (alates 1964.a) jäi ta faktiliseks Eesti mullateadlaste juhiks ka üleminekuperioodil (1991-2010.a.), seega kuni oma elu lõpuni ehk ajani mil taasmoodustati Eesti Mullateaduse Selts. L. Reintam andis vääramatu panuse Eesti muldade süvauurimisse ning põllumajandus- ja loodusteaduste ökologiseerimisse.